Nagu merelaine

Ma saabun salaja, kui laine,
mis vaiku mereranda viib.

On meremaik mu huulte peale maine
ja rõivas võbeleb kui tiib.

Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum
ja valgel ööl sa varju kuu.

Enda nii sulle tõin ma,
kuigi tean, et homme võin ma
muutuda vaid nimeks sinu suul.

Ja saabun samuti kui laine,
mis vaiku millekski ei pea.

Ma olen mees ja sina oled naine,
tean mõnda, mida sa ei tea.

Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum
ja valgel ööl sa varju kuu.

Enda nii sulle tõin ma,
kuigi tean, et homme võin ma
muutuda vaid nimeks sinu suul.

Sa oled nagu päev, ma öö
Üks meri teine on kui maa
Kui palju tundeid mahub meie vahele,
aimata ei suuda keegi, muutub meri, muutub maa

Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum
ja valgel ööl sa varju kuu

Enda nii sulle tõin ma,
kuigi tean, et homme võin ma
muutuda vaid nimeks sinu suul.

Olla võin kui jää või tulikuum,
su kõigi unistuste tuum
ja valgel ööl sa varju kuu

Enda nii sulle tõin ma,
kuigi tean, et homme võin ma
muutuda vaid nimeks sinu suul.